Kandidaadid

MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi - Veebikeskkond www.kalastusinfo.ee

MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi tegevus aitab harrastuskalastajatel harrastada oma hobi seadusekuulekalt ning keskkonda säästvalt.  Veebikeskkond www.kalastusinfo.ee loodi eesmärgiga tõsta harrastuskalastajate teadlikkust, jagada kalastajatele vajalikku infot ning kajastada järjepidevalt valdkonna uudiseid.

Tänaseks on keskkond kujunenud üheks peamiseks kalastajate infoallikaks Eesti kalameeste ning Eestit külastavate kalastajate seas ning päevas otsib lehelt infot tuhandeid inimesi. Lehel on baasinfo viies keeles: eesti, vene, läti, soome ja inglise keeles. Pikemad uudised kuvatakse eesti ja vene keeles. Lehele on integreeritud Peipsi ja Võrtsjärve veebikaamerad ning test kalastusalaste teadmiste testimiseks.

Portaali kalastusinfo.ee uudiseid jagatakse sotsiaalmeedia kogukondades ning ka trükimeedias. Lehe tegijad on kaasatud keskkonnaministeeriumi erinevatesse harrastuskalastuse aruteludesse valdkonna arendamiseks. Selle tegijad soovivad anda jätkuvat panust harrastuskalastajate kogukonna teadlikkuse tõstmiseks ning loodust hoidva käitumismustri tugevdamiseks.


Hääleta
107 häält

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks sündis, teavitamaks üldsust keskkonnaprobleemidest ning tõstmaks ühiskondlikku aktiivsust nendega tegelemisel. Liikumise aktivistid on teavitanud avalikkust arvukatest keskkonnarikkumistest, esitanud vaideid ja järelpärimisi vastutavatele ametitele ning kajastanud sündmusi meedias, nt Harku järve läänemetsade ja Velise jõe äärsete rikkumiste asjus. EMA liikmed on meedias kajastanud relevantset teaduslikku teavet ning keskkonnapoliitiliste protsesside toimimist. Liikumine esitas omapoolse raporti ka NEPCONi RMK auditile. EMA rajamise ajendiks oli Eesti keskkonnaühenduste seisukohtade pikaajaline eiramine üldsuse ja ametkondade poolt.

Harku järve läänemetsade lageraieload kuulutati õigustühisteks, seega on Harku järve läänemetsad hetkel raiumata. EMA on pööranud tähelepanu ka linnahaljastuse säilitamisele, nende sekkumise tulemusena jäi Windecki park kaitse alt välja arvamata.

Oleme teinud koostööd mitmete kohalike looduskaitsegruppide ja külaseltsidega, näiteks seltsinguga Inimsõbralik Nursipalu, Harku järve läänemetsade juhtumi puhul ka kohaliku vallavalitsuse ja kohalike kogukonnaga, samuti oleme julgustanud inimesi osalema RMK kaasamiskoosolekutel.

 


Hääleta
333 häält

Eesti Kalastajate Selts - Talgupäev „Kaldad puhtaks“

Talgupäeva eesmärk oli anda kalastajate poolt panus just nende endi seas kõige enam kasutatavale alale - kallastele. Lisaeesmärgiks propageerida jätkusuutlikku suhtumist elusloodusesse, kaasata kogukondi ning ennetada keskkonnareostuse teket.

Keskkonnast eemaldati sadu kantmeetreid ja kümneid tonne prügi ning keskkonnaohtlikke jäätmeid. Lisaks nähtavale prügile kallastel said mitmed veealused paigad ohutumaks, tänu sukeldumisklubide kaasalöömisele.

Kaasatud ja kaetud olid kõik Eesti maakonnad. Osalejaid oli üle 1000 - lisaks kalameestele osalesid ka paljud loodusest ja keskkonnast hoolivad kodanikud, sukeldumisklubid, noorkotkad ja kodutütred ning keskkonnaga seotud riigiametid.  

Kindlasti suurenes ka laiem keskkonnateadlikkus, kuna paljud tulid talgupäevale koos pere ja sõpradega.  

Tasuta jäätmete vastuvõtu näol ulatasid abikäe  AS Eesti Keskkonnateenused, MTÜ Keskkonnateenused, Väätsa Prügila, Feralmet OÜ ja Paikre OÜ.


Hääleta
96 häält

Tartu loodusmaja - Roheline kontor

Tartu loodusmaja kui organisatsiooni tegevus tervikuna aitab kaasa keskkonnahoidlike väärtushinnangute ja hoiakute kujundamisele. 2017.aastal rakendas Tartu loodusmaja töösse mitteformaalse keskkonnajuhtimise süsteemi Roheline kontor, mis kinnistab loodusmaja pingutusi jätkusuutlikult panustada oma töötajate ja sihtgrupi (lapsed, pered, õpetajad) keskkonnateadlikkusesse ning olla oma tegevusega eeskujuks teistele.

Tartu loodusmaja üheks eesmärgiks on keskkonnahoidliku mõtteviisi tutvustamine ja levitamine. Seda tehakse avalike ürituste, filmi- ja loodusõhtute, mobiilse keskkonnainfopunkti ning isikliku eeskuju kaudu erinevate klientidega töötades.

Ligi 200 peret peavad oma lapse sünnipäeva keskkonnasõbralikult Tartu loodusmajas. Kokku külastab aasta jooksul loodusmaja üle 30 000 inimese, kes näevad ja saavad erinevate teenuste kaudu osa ühe organisatsiooni keskkonnasõbralikust toimimisest. Lisaks on keskkonnaharijate hulka kaastatud ka koristaja, kes tegutseb avalikel üritustel ja tutvustab külastajatele keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid.

Tartu loodusmajas töötavad kõik inimesed ja süsteemid keskkonnahariduse jagamise eesmärgil. Loodusmaja eristub selle poolest, et ta teavitab ja soodustab keskkonnahoidlikku käitumist ka oma klientide ja külastajate ning ruumide rentijate seas.


Hääleta
39 häält

Saatesari „Wend Weis“

ETV ekraanil 2017 sügishooaja sari Wend Weis seob kokku rohumaaveise kokkamise nipid ja tutvustab saatesarja jooksul Eesti poollooduslikke kooslusi ning nende hooldamise olulisust. Näiteks hooaja teises saates räägitakse rannaniitudest ning kuuendas saates tutvustati Laelatu puisniidu liigirikkust. Selline poollooduslike koosluste käsitlus läbi inimeste igapäevase toidu on tavainimesele oluliselt lihtsamini arusaadav, kui ainult looduskaitsele pühendatud saated.

Poollooduslikud kooslused on ühed maailma liigirikkamad kooslused, mille säilimise tagab vaid püsiv igaastane hooldus. Selleks, et need kooslused püsiksid ka ilma Euroopa Liidu poolt makstavate toetusteta on äärmiselt oluline, et nendel aladel kasvanud loomade liha väärindataks ja see tagaks talunikule piisava sissetuleku. Läbi selle tegevuse tähtsustamise ning tutvustamise saavad ka inimesed aidata oma valikutega kaasa looduskaitselistele tegevustele ning läbi selle elurikkuse säilimisele Eestis. Seetõttu on sellise teavitustöö mõju keskkonnale äärmiselt suur.

https://etv.err.ee/l/meelelahutus/wendweis


Hääleta
333 häält

Organic Estonia MTÜ - Euroopa esimene mahealade kaart

2017. aasta kevadel valmis Organic Estonia liikumise vabatahtlike eestvedamisel Euroopa esimene mahealade kaart.

Eesti riigil on puhta mahekeskkonna kuvand. Tänu mahealade kaardile ei ole see enam abstraktne teave vaid visuaalselt selge ja kontrollitud pilt. Samuti on Eesti suure maheressursi ja potentsiaaliga ning üleilmne trend on mahetoidu ja puhta bioressursi jms järele. Kaardirakenduse abil saab mahealadest, mis tänaseks on saavutanud 30% ulatuses riigi pindlast, visuaalselt selge pildi.

Positiivne puhta mahekeskkonna kuvand toetab mahemajanduse ja biomajanduse ettevõtlust nagu näiteks mahepõllumajanduse, -toidu, -mahekosmeetika, - farmaatsia kui ka mesinduse, vesiviljeluse, loodusturismi-, mahetekstiili-, puidu- ning metsandussektorite arengut. 

Mahealade kaart tõstab terve Eesti keskkonna väärtust ja meie mahealade väärtusi, mille tulemusena luuakse eeldused mahealade kasvuks Eestis. Turismi edendamise kõrval saab Eesti puhaste alade esiletõstmisest tuge ja innustust mahepõllumajandusesektor ja mahekorjega tegelev majandussektor. Puhas, kemikaalide vaba keskkond on aluseks rahva tervisele, tervena elatud aastatele ja kestma jäämisele.

Mahealade kaart töötati välja Organic Estonia liikumise vabatahtlike eestvedamisel koostöös Maa-ameti, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusametiga.


Hääleta
65 häält

Keskühistu Eramets - Metsataimede ühishanked

Ühishanke korraldamise ajendiks oli peamiselt avajuursete kuusetaimede nappus kohalikul turul ning metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel, et tööd saaks tehtud kvaliteetselt ja õigeaegselt.

Taimede ühishange on eelkõige suunatud metsaühistutesse kuuluvatele erametsaomanikele, keda praeguse seisuga on ca 10 000 inimest ja kellele kuulub üle 400 000 ha Eesti erametsadest. Metsaühistuga liituma ja ühistegevuses osalema on oodatud kõik ca 112 000 Eesti erametsaomanikku.

Ühishanke kaudsem mõju keskkonnale on erametsaomanike seas järjest süvenev arusaam, et metsauuendustöödel on väga oluline roll metsa eluringis. Seda kinnitavad ka aasta-aastalt kasvavad metsauuenduse mahud erametsades. Metsaistutamisel on ka oluline kultuuriline väärtus - sageli viiakse metsaistutustööd ellu koos pere ja tuttavatega. Nii tekib ka noorematel põlvkondadel tihedam side metsa ja loodusega.

Ühishanke tulemusena istutatakse igal aastal Eesti metsadesse ca 2 500 000 kuni 3 000 000 uut taime ehk uuendatakse ca 1000-1500 ha metsamaad.


Hääleta
100 häält

MTÜ Väikese Väina Selts - Tillunire kanali puhastamine

MTÜ Väikese Väina Seltsi eestvedamisel korraldati aktsioon, et puhastada Tillunire kanal 50 aasta jooksul kogunenud setetest ja pilliroost. Korraldati annatuskampaania ja märtsis 2017 õnnestuski seni ainus Väikese väina eri pooli ühendav kanal puhastada kasutades kohalike ettevõtete teenuseid. See tegu andis kaladele taas võimaluse väinapoolte vahel liikuda, võimaldab vee liikumist väina poolte vahel ning andis juba tänavu suvel võimaluse väikestel alustel Väina tammi alt läbi liigelda.

Tillunire puhastamine omab suurt mõju Saaremaa-Muhumaa kalavarudele, sest kalade liikumine ning paremad võimalused kudemiseks toovad kaasa kalade arvukuse tõusu. Samal ajal panustasid Tillunire puhastamisse sajad eestlased, kes peavad oma kohalikku elukeskkonda ja loodust oluliseks.

Lisaks tehti kodanikualgatuse korras Tillunire puhastamise lõppjärgus kanali suudmesse paadisild, kust kohalikud kalamehed jt saavad Väikesesse väina lasta väikealuseid.

http://www.err.ee/583640/vaikese-vaina-tammi-juures-algas-too-labivoolu-puhastamiseks


Hääleta
239 häält

MTÜ Kotkaklubi - Haruldaste liikide pesapaikade otsimine ja kaitse

MTÜ Kotkaklubi vabatahtlikud otsivad kotkaste ja must-toonekure uusi pesapaiku, et kaitsta inimpelglikke linde otsese hävimise eest, mida on tänapäeval kaasa toonud intensiivne inimtegevus. Tegevuse mõjul säilivad nende liikide elupaigad ja katusliikidena loovad nad kaitsva varju ka teistele liikidele. Aidatakse kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja võimalik, et ka selle mitmekesistamisele. Aastas leitakse tänu vabatahtlike sadadele töötundidele kuni 2-3 must-toonekure pesa, millest pooled on elanike poolt ka asustatud.

Lisaks korraldab MTÜ Kotkaklubi igal aastal talguid, kuhu kutsutakse huvilisi ka mujalt. Läbi selle tegevuse õpetatakse inimesi kaitsealuseid linde vaatlema ja aimu saama nende pesitsemise eripäradest.


Hääleta
133 häält