Kandidaadid 2015

VÕITJAD SELGUNUD!

 

Aasta Keskkonnategu 2015 konkursi võitis

 

Kudevate lõhede kaitsmine röövpüüdjate eestEesti Kalastajate Selts

 

Keskkonnateo eesmärgiks oli suurendada lõhelaste võimalusi kudeajal kudeda ning läbi selle tõsta kalade arvukust. Kokku valvati kalu üle 2000 tunni ja pea 50 vabatahtlikuga. Tabati mitmeid röövpüüdjaid ja samuti saad kätte keelatud vahendeid.

Tegu on eelkõige suunatud kaladele ja nende arvukusele, kuid kindlasti ka kümnetele tuhandetele harrastus- ja kutselisele kalurile, kes kalade arvukuse suurenemisest rõõmu tunnevad.

 

 

 

Tänukirjaga tunnustati Hans Solli ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingut

Kodanikualgatus Sindi paisu avamiseks rändekaladele ja Hans Soll

 

Hans Soll on kodanike algatusrühma Sindi pais loomise idee autor, asutaja ja juht kuni tänase päevani. Algatusrühm Sindi pais loodi 2008. aastal eesmärgiga avada Pärnu jõe alamjooksul asuv Sindi pais rändekaladele. Kodanikualgatus on aidanud kaasa sellele,et 2015. aasta aprillis omandas riik Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ning loodusilmelise kärestiku rajamiseks.

Keskkonnateost võidavad kalavarude suurenemise läbi kõik Pärnu jõestikus kalastavad harrastuskalastajad ja merel tegutsevad kutselised kalurid. Loodusturismiga tegelejatel avanevad paremad võimalused kalaturismi teenuse arendamiseks ja kohaliku toidu pakkumiseks. Sindi paisust allpool asuvate elanike jaoks paraneb Pärnu jõe veerežiim ja isepuhastusvõime kevadise suurveega kaasneva jäämineku ajal.Väheneb elamupiirkonna üleujutuse oht. Sindi paisu avamisega paraneb kalavarude seis kogu Pärnu jõestikus. Kalade vaba liikumine parandab ökoloogilist tasakaalu rahvuspargis. Kalade kudealade avamisega suurenevad kalavarud Pärnu lahes ja laiemalt Läänemeres.

Nutikas linnumääraja – MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing

 

Nutikas linnumääraja on nutiseadmes kasutatav rakendus Eesti lindude tundmaõppimiseks ja abivahend lindude määramiseks. 

See sisaldab 267 linnuliiki ehk kõik Eestis regulaarselt esinevad liigid ja ka mõned haruldused. Iga liigitutvustuse juurde kuuluvad joonistused, põhjalik kirjeldus, tüüpiline laul või häälitsus ja Eesti levikukaart. "Nutikas" tähendab, et rakendus aitab kohatud linnuliiki kindlaks teha silma hakanud tunnuste, nt suuruse, värvide, noka kuju vms järgi. Nutimäärajast on ka veebilahendus uues eLooduse portaalis.

Nutika linnumääraja sihtrühm on peamiselt eesti keelt valdav uudishimulik inimene, loodusesõber või algaja linnuvaatleja sõltumata vanusest. Nutimääraja rakendust või veebilehte on hea abivahendina kasutada ka lindudega seotud teemade käsitlemisel koolides, õppeprogrammides jm. Nutikas linnumääraja innustab paljusid nö tavalisi inimesi lindudele rohkem tähelepanu pöörama ja tekitab suuremat huvi ümbritseva looduse ja keskkonnatemaatika vastu. Nutimääraja kasutamine teeb lindude vaatamise ja määramise põnevamaks. 

 

Kandidaadid

JCI Go Koda - Killerkott 2

 

Killerkoti kampaania eesmärk on vähendada kilekottide kasutamist Eestis ning innustada inimesi kasutama kilekottide asemel korduvkasutatavaid riidekotte. Kilekottidest loobumiseks korraldati ulatuslik meediakampaania, kuhu kaasati tuntud Eesti inimesi. 

Kampaania jõudis ühel või teisel moel umbes kolmveerandini kogu Eesti elanikkonnast. 2800 inimest võtsid vastu kilekotivaba kuu väljakutse ja jagasid oma kogemusi. 147 klassi või lasteaiarühma võtsid osa kotikonkursist. Selver ja Rimi võtsid müüki väikeste kilekottide alternatiivid, läbi selle puudutas kampaania kõiki nende jaekettide külastajaid. Eeldame, et selle kampaania tulemusena jäi ja jääb tulevikus hulga kilekotte ostmata (täpsemad tulemused selguvad turu-uuringuga ja jaekettide aruannetest).
Kilekottidest loobumisega hoitakse kokku ka mittetaastuvaid loodusvarasid ning kaudselt aitab kilekottide väiksem tarbimine kaasa ka loomade elu säästmisele - aastas sureb miljoneid loomi, linde ning kalu plastjäätmete sissesöömise tagajärjel. Kilekottide kasutamisest loobumiseks tuleb veel kahtlemata palju vaeva näha, kuid esimene samm on tehtud.  
 

Eesti Energia mobiiliäpp - Eesti Energia

Keskkonnateo eesmärgiks on kliendi kasutajamugavuse tõstmine, paberivaba asjaajamise propageerimine ning keskkonnasäästliku mõtteviisi juurutamine tarbimiskäitumise analüüsivõimaluse pakkumise kaudu. Antud keskkonnateo ajendiks oli peamiselt püüd muuta tarbijate sotsiaalseid praktikaid ning levitada targa ja säästliku energiatarbimise mõtteviisi.

Mobiiliäpp on suunatud targa tarbimise vastu huvi tundvatele Eesti Energia elektrilepinguga klientidele või nende poolt volitatud isikutele ja ka Elektrilevi üldteenuse klientidele (kõik kokku u 560 000). Sihtrühma vanusel puuduvad piirangud - soovi korral võivad ka näiteks targa elektritarbimise vastu huvi tundvad lapsed, kel pole enda nimel elektrilepingut, oma vanemate või vanavanemate nimel oleva lepingu andmetega äpist energiatarbimist jälgida. Tänaseks on Eesti Energia mobiiliäpi kasutajate hulk kasvanud aastaga rohkem kui 23 000 kasutajani. 

Keskkonnahoidlik festivali korraldamine – MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing

Jazzkaar võttis sel aastal esmakordselt eesmärgiks väärtustada oma valikutes keskkonda ja mõistlikku eluviisi ning seda esimese Eesti sisefestivalina. Muuhulgas keskenduti sellele, et kogu festival toimuks samal territooriumil ning et prügi sorditaks.  

Keskkonnateo sihtrühmaks olid festivali korraldajad ja vabatahtlikud, publik, koostööpartnerid ja esinejad ning üldine avalikkus. Festivali külastas 21 000 inimest, kes kõik said erinevatel viisidel sellest osa ning läbi avaliku meedia puudutas see teema suuremat hulka inimesi. Ka välisajakirjanikud mainisid keskkonnateadlikkuse tõstmise aspekti oma kajastustes. Korraldajad loodavad, et astuti esimene samm publiku mõtteharjumuste muutmiseks.

Tugi- ja võistlusprogramm ClimateLaunchpad – Eesti Arengufond

 

Keskkonnateo ehk Euroopa suurima cleantect ideede tugi- ja võistlusprogrammi ClimateLaunchpad (CLP) eesmärgiks on populariseerida säästva tehnoloogia ettevõtlust Eestis ning tekitada “know how-d". Keskendusime kümne cleantech idufirma intensiivsele äriarendusele koostöös valdkonna tippmentoritega. 

Programm oli suunatud alates 18-aastastele Eesti teadlastele, arendajatele, üliõpilatele ja kõikidele ettevõtlikele inimestele, kellel oli äriidee või alustav idufirma, mis arendab sellist tehnoloogiat või teenust, millel on mõju keskkonnaprobleemide vähendamiseks. Valdkonnadadeks olid taastuvenergia, targad võrgud, energia salvestus, säästev põllumajandus, ehitus ja transport; vee- ja jäätmetehnoloogiad; uued materjalid, puhas toit, energia säästlikkus ja nutikad IKT-lahendused. CLP unikaalsus oli keskendumine alustavatele ettevõtetele ja meeskondadele (ettevõtte vanus vähem kui aasta, investeeringuid vähem kui 200 000 EUR). Programmi kandideeris 28 ideed. CLP suurendas Eesti elanike teadlikkust, et keskkonnaprobleeme vähendavad lahendused võiksid olla aluseks edukale ärile.

Meriküla reoveepuhasti rekonstrueerimine – Harku vallavalitsus ja OÜ Strantum

 

Meriküla reoveepuhasti rekonstrueerimistööde lõppemine tähendab ligi 2300 majapidamise reovee puhastamise võimalust. Valminud reoveepuhasti rajati Muraste küla ja selle lähiümbruse piirkonda teenindanud vana konteinertüüpi kompaktpuhasti asemele, mille võimekus (2000 inimekvivalenti (ie) – ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane veereostuskoormus) jäi üha laieneva piirkonna kasvanud majapidamiste arvu teenindamiseks liiga väikseks. 

Uus ja tänapäevane kinnine aktiivmuda reovee puhasti suudab praegu teenindada 4000 inimest. Senine reoveepuhasti vajas asendamist keskkonna kaitseks: majapidamistes tekkiv reovesi tuleb puhastada vastavalt nõuetele.

 

Too vana telefon meile – Tele2 Eesti AS 

 

Novembris 2015 tõi Tele2 esimese mobiilioperaatorina Eestis turule mugava ja rohelist mõtteviisi tutvustava teenuse – võimaluse tuua oma klientidel kasutatud (sh katkised) telefonid ja tahvelarvutid tagasi Tele2 esindustesse. Tele2 suunab kõik tagastatud seadmed taaskasutusse ning väljastab iga vana seadme vastu sooduskupongi, millega on uus seade võimalik osta vana seadme tagasiostuhinna võrra soodsamalt. 

Sihtrühm on väga lai – kõik vähemalt 18-aastased Tele2 kliendid, kes hoolivad loodusest ja keskkonnasäästlikust eluviisist. Selle asemel, et jätta kasutatud või vanad seadmed vedelema lauasahtlisse, kust need leiavad tõenäoliselt tulevikus tee prügimäele, saavad nad saata oma vana telefoni või tahvli Tele2 kaudu uuesti ringlusse või keskkonnanõuetele vastavasse ümbertöötlusse. Statistika kohaselt suunatakse arenenud riikides vaid 20% vanadest seadmetest korduvkasutusse, kuid nõudlus kasutatud telefonide/tahvlite järele on kasvamas. Vanade seadmete käitlemine vastavalt keskkonnaregulatsioonile aitab kaasa puhtama looduse säilimisele ning seadmete taaskasutamine piirab ületootmist.

 

Must-toonekure toitumisoja puhastustalgud ja heategevuslik loodusteemaline mälumängusari – MTÜ Tallinna Linnuklubi

 

Heategevusliku loodusteemalise mälumängusarja eesmärk oli annetuste abil korraldada must-toonekure toitumisojade puhastamiseks talgud. Mängu ja talgute toimumise eest on hea seisnud paljud toetajad auhindade näol ja vabatahtlikult on kogu sarja üritust vedanud EOÜ ja Tallinna Linnuklubi vabatahtlikud entusiastid. Sügisel korraldatud talgutel Karula rahvuspargis osales ligi 50 vabatahtlikku peamiselt Eestist, kuid ka Ungarist, Saksamaalt ja Hispaaniast. 

Talgutel osalejate vanus varieerus koolilastest ülikooli professoriteni välja. Tallinna mängus on osalenud kuni 40 inimest, kuid Tartu mängus on mängijaid ligi 100. Mõju keskkonnale on tugev – läbi mängu tõstetakse osalejate loodusteadlikkust ja huvi looduse ning looduskaitse vastu. Läbi talgute parandati kaitsealuse must-toonekure toitumisalasid. Samuti on mõju pikaajaline, kuna sari jätkub ja seoses sellega ka vabatahtlik looduskaitseline tegevus.

 

Soomaa jõgede puhastustalgud – Sea Kayaking Estonia OÜ

 

Keskkonnateo eesmärgiks seati Soomaa jõgede puhastamine, et enne kevadist suurvett saaks rämps kokku kogutud. 

Lisaks Soomaa elanikele, keda on ca 50 inimest, on sihtgrupiks Soomaad külastavad nii siseturistid kui ka igal aastal järjest kasvav välisturistide hulk. Siseturistide arv sõltub suurvee tasemest, kuid hinnanguliselt on aastas külastajate hulk ligikaudu 40 000 inimest, kellest ca 1/4 sõidab kanuuga veepeal või on seotud muul moel loodusvaatlustega. Jäätmete pikaajalisel lagunemisel satub vette nii keemilisi kui ka füüsikalisi saasteained, mis on aineringes ohtlikud. Jäätmevaba veekeskkond mõjub positiivselt nii vee- kui ka maismaaelustikku. Parem jõgede seisund aitab kaasa ka Läänemere olukorra paranemisele kaasa. Heas looduslikus seisundis veekogud aitavad tagada ka inimeste paremat tervishoidu, sest neil jõgedel on väga populaarseid kalastuskohti.

 

Eestimaa Looduse Fondi talgute suvekool -  Eestimaa Looduse Fond ja Avo Rosenvald

 

ELFi talgute suvekool käsitsi heinateona puisniidul on ellu kutsutud mitmel eesmärgil: aidata kaasa puisniitude säilimisele Eestis läbi vajaliku heinatöö, aidata elus hoida ja levitada vikatiga ümberkäimise võtteid ja heinatöö traditsioone, harida ja innustada osalejaid ja kaasaelajaid eluslooduse ja pärandi teemadel.

ELFi talgute suvekoolist võtsid osa talgulised igas vanuses ja taustaga üle Eesti. Eraldi sihtrühm on ka Nedrema heinatööle kaasaelajad. Suvekoolile eelnenud niitmise treeningust võttis osa üle kahekümne loodusesõbra ning muul moel kaasa elajaid oli ohtralt. Suvekooli osalised niitsid kahe heinateopäeva jooksul 4,2 hektarit puisniitu. Suvekooli korralduse juures püüeldi võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje poole.

 

Unesco Läänemere projekti koordineerimine – Tartu Keskkonnahariduse Keskus

 

Tänavu jõudis Tartu Keskkonnahariduse Keskus lõpule kolme aasta teoga, koordineerides aastatel 2012 – 2015 rahvusvahelist keskkonnahariduslikku UNESCO Läänemere Projekti (The Baltic Sea Project, BSP, http://www.b-s-p.org). Projekti eesmärk on suurendada õpilaste teadlikkust keskkonnaprobleemidest Läänemere piirkonnas ning arendada õpilaste oskusi uurida keskkonnamuutusi. Noori julgustatakse aktiivselt osalema jätkusuutlikus arengus.

Projektist võtavad osa õppijad ja õpetajad üheksast Läänemere riigist, ühinenud on üle 150 kooli kõikidest Läänemeremaadest. Siinjuures ei ole osavõtjate vanus piiritletud, võrdsetena osalevad nii õpetajad kui õpilased mistahes vanuses, kõikide arvamust võetakse võrdselt kuulda. Läänemere Projektil on keskkonnale kaudne ja positiivne mõju, sest kujundab osavõtjate ja nende lähikondlaste keskkonnateadlikkust. Kuigi enamus kunagistest osalejatest ei tööta keskkonna alal, on nad saanud kaasa eluterve, loodust ja puhast keskkonda väärtustava ellusuhtumise. Programmi raames tehakse koostööd kohaliku kogukonnaga ja ettevõtetega, välja on arendatud 6-7 ühisprogrammi, mille raames teevad koolid rahvusvahelist koostööd.

 

Teaduslahing 2015 – MTÜ Elus teadus

 

Sel aastal esimest korda toimunud teadusvõistluse Teaduslahing eesmärgiks on tuua koolinoored lähemale loodus- ja täppisteaduste maailmale ning leida igapäevaelus ette tulevatele probleemidele ja teaduslikele küsimustele läbi katsetamise ja meeskonnatöö lahendus. Teaduslahing kombineerib loodus- ja täppisteadused igapäevaeluga ning aitab läbi põneva ning uudse lähenemise avardada noorte silmaringi väga erinevate keskkonnateemade osas.

Teaduslahingu osalejateks on 7. - 9. klassi õpilased. Võistluse üks eesmärke on kasvatada noorte teadlikkust keskkonnast ja usaldust teaduse vastu. Kokku lahendati eelvoorudes 5 ja finaalis 4 praktilist ülesannet. Suurenenud kontakt loodusega tagab tulevikus selle, et meil on põlvkond noori, kes on valmis keskkonnaprobleemide lahendamise nimel vaeva nägema ja vastutama ning võtavad otsuste tegemisel aluseks teaduse.

 

Ökomäss 2015 – MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskus

 

Ökomäss on Säästva Renoveerimise Infokeskuse poolt algatatud septembrikuus läbiviidud festival, mille slogan oli "Kultuuri ja keskkonna kohtumispaik" ning mis kannab endas sõnumit kultuuripärandi ja (elu)keskkonna põimimisest. 2015. aasta Ökömässu moto oli „Mässame parema elukeskkonna nimel“. Ökomässu läbivaks teemaks on kultuuri ja keskkonna kohtumine: toimuvad töötoad, seminarid, näitused ja koolitused ökoehituse, restaureerimise, ehituse väikevormide ja energiasäästu valdkondades.

Ökomäss on suunatud kõigile vanusegruppidele. Ökomässul olid sel aastal kohal traditsiooniliste rannaniitude loomad, et pakkuda perede pisematele võimalust elavast linnamaastikust osa saada. Ökomässu läbivaks teemaks on keskkonnateadlikkuse suurendamine ja säästev ressursikasutus. 

Rahvusvaheline õuesõppe konverents – TLÜ Rakvere Kolledž

 

Keskkonnateo eesmärk on edendada õuesõpet ja keskkonnapedagoogikat läbi praktiliste, õues toimuvate töötubade, et tutvustada ja levitada uusi õuesõppealaseid pedagoogilisi võtteid ja meetodeid.

Rahvusvahelise õuesõppe konverents on suunatud peamiselt töötavatele pedagoogidele (lasteaia-, koolide-, muuseumipedagoogidele). Käesoleval aastal võttis kahepäevasest konverentsist osa umbes 130 osalejat. Arvestades sellega, et iga osaleja annab oma teadmisi ja kogemusi edasi ca 40 lapsele ja noorele, kuuluvad sihtrühma ka lasteaialapsed ja kooliõpilased ning seetõttu on kaudseteks kasusaavateks noorteks/lasteks ca 5200. Konverentside käigus omandatud teadmistega pedagoogid suudavad anda oma teadmisi praktiliste õuesõppetegevuste käigus edasi lastele ja noortele, kellel omakorda kujuneb välja vastutustundlik suhtumine loodusesse ja keskkonda kogu ülejäänud eluks.

 

Pääsküla rabas kasvavast taimekooslusest kollektsiooni koostamine  – Jaanika Vipper

 

Pildikollektsiooni koostamise eesmärgiks oli soov tutvustada Pääsküla rabas kasvava taimekoosluse mitmekesisust nii kohalikele Nõmme linnaosa elanikele kui ka laiemale vaatajaskonnale.

Kollektsiooni koostamine on ennekõike suunatud kohalikule kogukonnale ehk Nõmme linnaosa elanikele, kuid samuti ka õppeasutused üle kogu Eesti. Keskkonnateo mõju keskkonnale väljendub selles, et mida teadlikumad on inimesed, seda enam oskavad nad hoida ja väärtustada looduskeskkonna mitmekesisust, suudavad märgata enda ümber olevat ilu. Loodushoiu seisukohast on väga oluline, et inimesed oleksid teadlikud enda ümber olevast keskkonnast. Keskkonnateadlikud elanikud oskavad käituda looduses ega tee loodusele kahju.

 

„Orissaare tamm Euroopa aasta puuks“ MTÜ Arboristide Koda

 

Keskkonnateo eesmärgiks oli juhtida tähelepanu puudele, mis meie elus ja kogukonnas rolli mängivad ning laiemalt looduse ja roheluse rollile nii meie keskkonnas kui ühiskonnas. Kampaania kõrgeim au saabus Euroopa aasta puuks nimetamisega.

Orissaare staadioni tamme poolt hääletati ligi 60 000 korda, konkursist kuulis kokku aga ligi 200 000 inimest. Üle Euroopa andis konkursil osalevate puude eest oma hääle 185 000 inimest. Puuvalimise konkursil osalemine tõi kaasa nii kohaliku elanikkonna kui laiemalt eestlaste teadlikkuse tõusu oma kogukonnaga seotud puude rollist ja tähtsusest. Selle keskkonnateo põhiväärtuseks on kogukonna kaasamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine, kuidas oma elukeskkonnas hoida, väärtustada ja kaitsta loodust.

 

 

Kampaania "Mõtle, mida tarbid" Balti Keskkonnafoorum

 

Kampaania ajendiks on meie vetes leiduvad ohtlikud ained. Ohtlikud ained satuvad keskkonda nii tööstusest kui ka meie igapäevasest kasutusest. Reeglina ei mõelda, et poest šampooni ostes kahjustame keskkonda või kreemi näole kandes jõuavad ohtlikud kemikaalid meie organismi. Mõeldes, enne tarbimist saame astuda väikese kuid olulise sammu säästmaks oma tervist ja ümbritsevat keskkonda.

Kampaania oli suunatud eelkõige noortele emadele, aga ka laiemale üldsusele. Kampaanias osalesid ka juuksurid (looduslike värvide kasutamine) ning K-rauta kauplused üle Eesti. Kampaania üheks osaks oli ka õpetajatele suunatud käsiraamatu koostamine. 

 

Osmussaare koristustalgud Tiina Ploom ja Märkajad

 

Keskkonnateo eesmärgiks oli Osmusaare korrastamine. Saarel tehti puhastustöid kaks päeva ning seda Märkajate grupi ja kohalike näpunäidete abil.  

Koristustöödega parandati eelkõige Osmussaare heakorda. Osmussaar on väga mõnus pesitsuspaik lindudele ning Märkajad loodavad, et nüüd on neil kevadel parem pesitseda ja ohutegur on väiksem. Osmussaarel kasvavate taimede kasvukohad, rannaniidud ja kliburannad said puhtamaks. Kuna Osmussaarel karjatatakse loomi, siis ka nende elukvaliteet paranes. Seoses kaevu ehituse ja laagriplatsi korrastamisega võib väita, et kaudselt paranes ka inimkonna (puhkajate) keskkond. Lisaväärtusena said Antsla gümnaasiumi noored (Märkajate gruppi kuuluvad lapsed 4. kuni 12. klassini) koristustöödest ka fotonäituse koostada ning Antslas seda näidata. 

 

Taaskasutus põhimõttel rajatud Soone ja Hausi talud Kati Saara Vatmann, Mihkel Babtšenko, Margareta Babtšenko, Maria Indira Murutar

 

Kahe taaskasutus-põhimõttel rajatud, inimesi ja loodust säästva talu ehitamine. Soone talu Kumma külas on loodus- ja loovustaluna elulaadiline eeskuju, mida külastavad arvukad inimesed. Hausi talu on rajatud Soone talu ülejääkidest ehk taaskasutatud materjalidest. Taaskasutusmaterjalist uued hooned on väga kaunid ja taaskasutuseks sobimatud lammutusjäägid on maaparanduseks kasutatud.

Keskkonnateadliku mõtlemise ja tegutsemise edasi andmiseks on Kati korraldanud Soonel lastelaagreid ning nende põhjal on valmimisjärgus romaan "Ingli puudutus". Loodusliku ja keskkonnateadliku eluviisi edendamiseks ja õpetamiseks on Soone metsa rajatud higitelk ja metsaonn - läbinisti taaskasutuslikud needki.